Tüki pealkiri mõjus mulle kuidagi pelutavalt, liiga kõrgintellektuaalselt ja ilma soovituseta ei oleks vist tihanud pileteid soetada. Etenduses aga selgub, et "Enigma variatsioonid" on Edward Elgari loodud imekaunis muusikapala, mis mängib etenduses olulist rolli. Panin selle praegu kirjutamise kõrvale mängima...
Oh sa poiss, kus see etendus on täis pöördeid ja käändeid! Ma ei hakka aga ühtegi neist siin välja tooma, et värsketele teatrikülastajatele jääksid alles ahhhaaaa-momendid. Ühe pöörde arvasin ma ette ära, kuid teised tulid siiski üllatusena. Etendust vaatasime koos oma teismelistega, neil oli väga põnev seda lugu jälgida.
Egon Nuter ja Andrus Vaarik moodustavad suurepärase lavapaari, lava on neid täis. Andrus Vaariku "ajakirjanik" Eriku roll on eriti huvitav ja avaneb ajapikku. Kui esialgu tundub, et tegemist on äärmiselt rahuliku inimesega, siis loo arenedes muutub ta aina emotsionaalsemaks. Egon Nuteril on põnev roll mängida elust taandunud kuulsat eraklikku kirjanikku Abelit, kes on andnud välja raamatu oma kirjavahetusest tundmatu naisega. Peagi kerkib küsimus, kes on Helen Larmor ja mis rolli ta mängib kummagi mehe elus?
Lugu on liigutav, see räägib armastusest, selle otsimisest, julgusest armastada, kirest ja vastutusest ja lõpuks ka sõprusest. Kui mu lapsed nautisid põhiliselt lavastuse kassi-hiiremängu võlu, siis mina nautisin täielikult loo hingelist poolt. Tegelaste keerdkäigud läksid nii sügavale hinge, et vahepeal pisarad jooksid kontrollimatult. Ka siis, kui midagi pealtnäha laval ei juhtunudki.
Diskussioon hiljem autos: Mis imelisi pöördeid oleks võinud veel loosse lisada? Teismelised lõbustasid ennast selle mõttemänguga ikka korralikult ja nii pool tundi kuulasime tagaistmelt pidurdamatut itsitamist.
Hindeks 10/10
tõlkija Margus Alver, lavastaja Artjom Garejev,
kunstnik Rosita Raud,
valguskujundaja Teet Orupõld,
operaator Nikolai Alhazov,
videokujundaja Lauri Urb.
Osades Egon Nuter ja Andrus Vaarik.
No comments:
Post a Comment