Üle aasta tagasi käidud etendus, panen kirja vaid paar märksõna, sest lähema analüüsi jaoks on detailid juba hägustunud ja pinnale on kerkinud vaid mingid fragmendid.
Lavastus räägib advokaat Hans Littenist, kes julges alandada ja ristküsitleda Adolf Hitlerit. Seda ei unustatud ja pärast Hitleri võimuletulekut Hans Litten vahistatakse. Tegemist on ajaloos reaalselt eksisteerinud isikuga ning baseerub seega (tõenäoliselt osaliselt) tõsilool.
Anu Lamp mängib Hans Litteni ema Irmgard Littenit. Minu jaoks oli see etendus Anu Lambi kui oma poja eest võitleva ema etendus. Muu on praktiliselt meelest läinud. Anu Lambi ema on soe, kuid järelejätmatu, visa ja julge, tagasihoidlik ja viisakas, kuid paindumatu. Unustamatu emakuju. Etendusele mõeldes hakkab mu kõrvus kõlama Anu Lambi jutustav hääl.
Priit Pius mängib Hans Littenit, kuid tundub, et erilise arengukaarega roll see just pole. Tal nagu polekski midagi mängida- on vanglas ning kannatab.
Hoopis põnevam on Indrek Ojari (Gestapo ohvitser dr Conrad) roll, see on nii mitmetahuline ja peen mäng, teda vaadates ja kuulates tundub esialgu, et näed, ikkagi inimene. Kuid tegelikult oli tegemist rafineeritud inimesemänguga, tõelise kaas- ja õiglustundega ei olnud dr Conradil erilist tegemist.
Teismelised olid meil samuti etendust vaatamas ning eriliselt palju äratundmist oli vanemal- ta just koolis õppis seda perioodi. Kahjuks ei saa etendust enam soovitada, sest käisime kõige viimasel etendusel.
8/10.
No comments:
Post a Comment