Algus

 Olen ennast teatripiletite soetamisega pankrotti ajanud. Kuid makaron on ka toit. Halva mälu tõttu talletan edaspidi oma teatrielamused siia blogisse.

Teatris hakkasin (taas)käima 2022. aasta detsembrist, kui mulle soovitati koos perega minna vaatama Linnateatri etendust "Muusikale". Ma ei olnud selle pealegi tulnud, et teismelisi võib võtta kaasa täiskasvanute etendustele! See oli murrang. Avastasin ka, et ühtäkki oli mul õhtuti Vaba Aega, mida pole saanud nautida juba 15 aastat- minu lastekari oli kaela kandma hakanud ja ei vajanud mind enam nii palju. Kummaline olukord vajas kiireid ja tõhusaid meetmeid- kalender täitus etendustega nagu Nukitsamehes kasvasid imekombel metsmaasikad... Algas aina süvenev vajadus uut ja uute lugude järele. 

Teatrisse võtan võimalusel alati kaasa oma 13- ja 16aastase, tänu nende silmadele näen igas etenduses uusi kihte, õhtuti pärast etendust toimub autos magus arutelu. 

Panen siia kirja oma uued teatrielamused, kuid tõenäoliselt talletan mälu järgi vahetevahel ka 2023. aastal vaadatud etendusi. Suvel ma teatris eriti ei käi, nii et blogi tõenäoliselt siis puhkab. Aga mine tea.