"Armas Roosamamma,
Luba, et kõnetan Sind nii, kuigi ütlesid, et olid Roosamamma vaid Oscarile. Oled salamisi ka minu Roosamamma. On valuhetki ja murdumispunkte, mil me kõik vajame Sind oma ellu. Mu süda on rõõmus ja tänulik, et eile kohtusime.
Fotod Kaido Rannik
Sa ei pannud mind tõenäoliselt küll tähele, olin üks paljudest, kes pisaraid pühkis ja püsti aplodeeris. Olin üks paljudest, kelleni kirkalt, soojalt ja vahetult jõudis meeltesse igavikuline sõnum, et oleme siin ilmas täis elu kuni viimase sekundini ja see on meie valik, millise sisu ja tähenduse neile hetkedele anname. Kui meil käib külas Jumal ehk me tunnetame iga oma rakuga tänutunnet ning märkame elamise ilu, siis kas teekonna pikkusel ongi nii suurt tähtsust...
Aitäh, armas Roosamamma, et oma asise, otsekohese, siira ja kartmatu kohalolekuga aitad leida julgust, kui hirm on halvamas, ning tähendust hetkedesse, kus elu tundub juba seljataga ja tulevik mõttetu. Olla tõeline Roosamamma ei ole lihtne tee. Lihtsam oleks ju olla peidus kõige suuremate kannatuste ja rängemate katsumuste eest. Avades oma hinge ja südame, võtame riski, olles valla ühtviisi nii valule kui tõelisele armastusele ja rõõmule. Päris olemine vajab suurt julgust ja jõudu.
Armas Roosamamma, Sinu usk ja kohalolu puudutasid mind sügavalt, võtan selle tunde oma isklikule teekonnale kaasa. Kui suureks kasvan, tahan saada Roosamammaks.
Kalli!
Sigrid
PS! Minu kätšijanimi on Zigfrid Zuurtagumik, ootan innukalt meie kohtumist ringis! Pane oma jahukott valmis, teen sellest kintsude vahel pannkooki!"
Oscar on 10aastane poiss, kes on leukeemiasse suremas. Talle on toeks roosas kitlis haiglatädi Roosamamma, kelle soovitusel hakkab Oscar kirjutama Jumalale ja elama iga oma päeva nii nagu oleks see kümme aastat.
Terje Pennie ongi haiglakitlis Roosamamma ja Rauno Kaibiainen ongi 10aastane Oscar, nad ei tundu näitlevat, see kõik on päris. Meie vahel puudub distants. Oleme koos nendega haiglatoas ning elame hinge kinnihoides kaasa Oscari viimastele elupäevadele, milles on nii palju tähendust ja ilu, et kurbus jääb tahaplaanile ja hinge on liigutamas ülemlaul elule.
Oscarirollis on nii palju nüansse, mis loovad meie ette tõelise 10aastase poisi, liigutused, rüht, miimika, siirad vaimustusepuhangud ja kurbusehetked. Väga armas detail oli see, kui Oscar Roosamammaga juttu ajades tema kingakrõpsuga mängima hakkas. Pisike asi iseenesest, aga jäi silma ja lõi meeleolu.
Tegelasi on loos veel mitmeid peale Oscari ja Roosamamma, karakterid ärkavad ellu ja me näeme vaimusilmas neid kõiki- ema-isa, arsti, sõpru ja armastatut... Lavakujundus on minimalistlik, madratsid pakuvad erinevaid mänguvõimalusi ning haiglatunnet annavad edasi aparaatide piiksumised. Rohkemat polegi vaja, piisab Terje Penniest ja Rauno Kaibiainenist, nad täidavad oma kohaloluga kogu saali.
Ma olen tänulik nende hetkede eest. See on lavastus, mis vapustab ja sööbib meeltesse.
Hindeks 10/10
Lavastaja Kaido Rannik
Tõlkija Indrek Koff
Dramatiseerija Üllar Saaremäe
Kunstnik Inga Vares
Muusikaline kujundaja Madis Kreevan
Valguskunstnik Aleksandr Mirson
Osades Terje Pennie (Ugala) ja Rauno Kaibiainen (IMPEERIUM)
No comments:
Post a Comment