Tuesday, May 21, 2024

07.05.2024 "Ei usu!" Von Krahli Teater

 Oleksin nagu ühtäkki sattunud sisenaljade ja siseteemade paraadile. Olen intrigeeritud, kuid enamuse aega tunnen ennast kutsumatu külalisena, kes ei püsi tempos ega jaga matsu. Ma lihtsalt ei ole nii teadlik teatrivaataja, et neid peeneid vihjeid üles korjata, millest on väga kahju, nagu pärlid sigade ees. Palun vabandust!

                                  Fotod: Von Krahli Teater


Mulle meenub sellega üks kunagine fotosessioon, mille ma amatöörfotokunstnikuna tegin sümbolistlikult kevade tulekust. Olin ise väga elevil oma ideest. Kevadet kehastas kaunis modell ja fotodel tõin välja erinevaid  kevade saabumise aspekte- no näiteks, kuidas kallab vihma (modell seisis kastekannuga toolil ja kastis muru), kuidas lume alt sulab välja prügi (modell viskas prügi laiali) ja kuidas tänavatesse tekivad augud (modell kõndis paljajalu mööda tänavat ja seljataha tänavale jäi aukude rida). Iga pilt oli kaalutletud ja sisuga. Selgus aga, et publikule minu suur kunst ja vihjed ei jõudnud üldse pärale, nad pidasid seda järjekordseks tavaliseks "ilusessiooniks". Ja nüüd siis mina olen see publik, vaatan seda ilmselgelt teatrivihjetest pungil noorte etendust ja näed, kõik pingutused tühja. 

Vist oli näidendi teema selles, et mis on üleüldse näitleja roll, mida ja kuidas ta üldse seal laval teeb ja mis see on, mis paneb publiku kaasaelama ja uskuma. 

Toredad noored, särtsu ja elu täis, kokku kasvanud ühtehoidev kamp, ja ilmselgelt nad tundusid teadvat, mida nad seal laval teevad ja mis sõnumit edastavad. Lihtsalt seekord mitte mulle. Õnneks oli lavastus piisavalt tempokas, tegevus toimus üheaegselt mitmes plaanis, oli vaatemänguline ja lustakas, et see segadus ei takistanud mul nautimast kõike niisama, arusaamispüüdest loobusin juba üsna alguses. Minu teatrikaaslastele (sh 16a pojale) etendus jällegi väga meeldis. 

Üks näitlejahakatis pakkus mulle erilist huvi, mulle jäi ta meelde juba "Agnes, kroonikud.... jne" etendusest. Kristina Preimann. Nii põnev inimene ja laval huvitav jälgida. 

Aga lõpetuseks, palun veelkord vabandust! It's not you, it's me!

Lavastaja: Juhan Ulfsak

Dramaturg: Eero Epner

Kunstnik: Anita Kremm

Kostüümikunstnik: Kärt Hammer

Muusikaline konsultant: Jakob Juhkam

Laval EMTA lavakunstikooli 31. lennu tudengid: Emili Rohumaa, Richard Ester, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Kristina Preimann, Karl Birnbaum, Juhan Soon, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Astra Irene Susi, Edgar Vunš, Kristin Prits ja Markus Andreas Auling.

No comments:

Post a Comment

Olen ennast teatripiletite soetamisega pankrotti ajanud. Makaron on ka toit. Teatriblogi.

20.09.2024 "Inimese anatoomia" Ekspeditsioon

 Ausalt, viimane kord, kui ma joon klaasi veini ENNE etendust, see nimelt teeb mind tohutult uniseks. Ma tegelikult peaksingi siin joone all...