Fotod Heikki Leis
"Võõrad" etendus aitab meil äärmiselt vaimukal ja humoorikal moel visata pilgu peeglisse. Rocco (Mait Malmsten) ja Eva (Britta Soll) õdusas kodus saavad kokku seitse sõpra- abikaasad ilukirurg Rocco ja psühholoog Eva, endine kekaõps Peppe (Tiit Sukk), taksojuht Cosimo (Jüri Tiidus) koos oma noore naise Biancaga (Amanda Hermiine Künnapas) ning omavahel natuke hõõruvad abikaasad Lele (Markus Luik) ja Carlotta (Harriet Toompere). Õhtu käigus tekib sõpradel mõte alustada põnevat mängu- nad panevad kõik oma mobiilid lauale ja võtavad koos vastu edasised kõned ja sõnumid. Järkjärgult selgub, milliseid saladusi ja lausa salaelusid peidavad inimesed, keda pealtnäha tunned aastakümneid.
Kuigi näidend käsitleb ka raskeid teemasid nagu petmine, süümepiinad, võõrandumine, homofoobia, vanemate ja laste keerulised suhted, on käsitlusviis kerge ja meelelahutuslik, tegemist on kokkuvõttes suurepärase komöödiaga. Naerda ja ahhetada saab vaheldumisi. Olin aastaid tagasi näinud ka filmi "Täiuslikud võõrad", mille põhjal etendus tehtud on, mingid süžeepöörded olid meeles ja osad õnneks meelest läinud. Näidend mõjus sellegipoolest väga värskelt ja vahetult. Näitlejate valik on õnnestunud suurepäraselt, kõik seitse sõpra on karakteritena orgaanilised ja kuidagi omal kohal. Eriliselt tooksin esile Mait Malmsteni musta huumoriga Rocco ja Harriet Toompere pinges Carlotta, samuti oli nagu oma playboy rolli loodud Jüri Tiidus. Meelde jäi ka Markus Luik ja tema suhe Carlottaga. Sõpruskonna kokkuhoidev ja omainimeselik atmosäär on nii hästi loodud, et tekkis igatsus nendega koos laua taha istuda ja lobisedes hõrgutisi süüa. Aina süvenevad mõrad tegelaste vahel kuni pingeliste vastuseisudeni välja on peenelt välja mängitud. Naljade ajastus on täpne ja õige, midagi ei ole ülemängitud, naerda saab tõesti südamest.
Tooksin eraldi esile ka Aurora Aleksandra Künnapase mängitud Rocco ja Eva tütre Sofia veenva rolli- nii dialoog kui esitus olid keerulise teismelise kehastamisel suht kümnesse.
Etendusel on ka väga mõnus muusikaline kujundus, üks teatrikaaslane avaldas koguni soovi, et mängitavate lugude playlist võiks kuskil avalikult kättesaadav olla.
Igal juhul oli nähtu ja kogetu väärt seda vaeva, mida tuli näha nende piletite saamiseks Draamateatri kodulehel (see on tõeline kadalipp!) Teatrikaaslastega arutasime hiljem, et kumba lõppu me ise sooviksime- kas seda, et tõde tuleb päevavalgele ja kõik on tõe paistel justkui oma autentses ilus-inetuses või mängitakse rahulikku ning mugavat pimesikku edasi. Mina eelistaksin vist tõde, mis teeks küll olemise kohati äärmiselt ebamugavaks, kuid võimaldaks edasi elada, uusi suhteid luuga ning vanu suhteid lappida selliselt, et saad päeva lõpuks endale rahulikult peeglis silma vaadata. Samas on muidugi igal inimesel õigus oma privaatsfäärile, igaühel on meist pisikesed salaveidrused, kõike päris ka jagama ei pea ja telefoni hoiaks ikkagi pigem endale :)
Hindeks 8/10
Lavastaja → Taavi Teplenkov
Kunstnik → Helga Aliis Saarlen
Valguskujundaja → Priidu Adlas
Helikujundaja → Owe Petersell
Tõlkija → Margus Alver
Osades → Mait Malmsten, Britta Soll, Jüri Tiidus, Marta Laan või Amanda Hermiine Künnapas, Markus Luik, Harriet Toompere, Tiit Sukk, Amanda Hermiine Künnapas või Aurora Aleksandra Künnapas
No comments:
Post a Comment