25.03.2024 "Carmen" Must Kast

 Heas mõttes kreisi tükk, totaalne tsirkus partseloonas! Etendust meenutades ajab siiani alguses muigama ja edasi veel naeru pugistama. Hea tuju ja energia on garanteeritud. No mida ideed võtta üks ooper, etendada seda tavaliste näitlejate abil ning veel tsirkuse võtmes! Mis vahvad karakterid selle loometöö käigus sündisid, häbitud, meeletud ja keevalised, tõelised hispaanlased! Aitäh, härra Volkonski, et selle ellu viisid! Ma võin vaid ette kujutada, kui naljakad võisid olla selle lavastuse proovid... Minu fotograafisilm nautis ka äärmiselt fotogeenilist lavakujundust, grimmi ning kostüüme. Milliseid piltpostkaarte oleks etendusest saanud! Mis mulle veel meeldis- saal oli täis noori (ja äärmiselt elegantseid) teatrikülastajaid. See lisas veel lavapowerile lisaks publikupowerit ning peaaegu oleks teatrisaalil katus õhku tõusnud.

                                      Fotod Gabriela Urm

23.03.2024 "Lilled Algernonile" Tartu Linnateater

 Foto Kristjan Teedema

"Lilled Algernonile" ulmenovelli lugesin juba lapsena, olen seda südames kaasas kandnud siiani. Madalate vaimsete võimetega Charlyle tehakse eksperimentaaloperatsioon, mille abil kolmekordistatakse tema intelligentsustaset. Esialgu paistab, et eksperiment õnnestub, Charlyst saab tõeline geenius, kuid siis selgub, et intelligentsitõus on ajutine. Elasin täiel hingel kaasa Charly vaimse arengu ja taandarengu loole, see puudutas mind sügavalt. Kujutasin siis ja kujutan siiani elavalt ette,  mida võib tunda intelligentsuse tippu jõudnud inimene, kui ta saab teada, et jääb oma kingist, oma vaimsetest võimetest, ilma. Kas kaotusvalu ja hirm on samad kui teadasaamisel oma peatsest surmast? Kas elu on väärtuslik ka siis, kui sul puudub võime seda analüüsida ja sünteesida, kui sa lihtsalt... oled. Katsealuste Charly ja hiirekese Algernoni lugu on kirja pandud juba kuuekümnendatel, kuid sel puudub "parim enne" kuupäev, lugu kõlab värske, päevakajalise ja eatuna ka tänasel päeval.

21.03.2024 "Isa" Theatrum

 Armastus on see, kui sa laulad oma tagasi lapseks muutunud isale, "väiksele issile", unelaulu. Armastus on see, kui sa võtad suure mehe, kes lapsepõlves tundus võitmatu ja kartmatu kangelasena, oma käte vahele ja rahustad teda segadushetkedel. Theatrumi "Isa" täidab valusast teemast hoolimata südame armastusega. 

                                              Fotod Harri Rospu

19.03.2024 "Kuritöö ja karistus" Eesti Draamateater

Viimane "Kuritöö ja karistuse" etendus. Ei tahtnud ilma jääda. Kummaline kogemus. Kõike oli liiga palju, röökimist, ekspressiivset kehakeelt, intensiivsust ja põlemist. Laval toimuv oli ebaloomulik ega üritanudki imiteerida reaalset elu ning suhtlust inimeste vahel. Tegelased olid nagu iseenda karikatuurid, võimendatud palavikulised versioonid. Eriliselt jääb meeltesse zombiebarbielik Sonja lummutiskuju ning avastseen vanamutiga. Öine painaja, kurnav vaadata ja tunnetada. Ometi olin etenduse lõpuks sellest kuidagi täielikult lummatud, endagi üllatuseks aplodeerisin püsti. Müstika. 

                                         Fotod Draamateatri kodulehelt

15.03.2024 "(elu) sunnitud valikud" Vaba Lava

 Ukraina sõjakannatused on jäänud tasapisi meie isiklikes eludes tahaplaanile, võrreldes esialgse ehmatusega, on harjutud, et seal sõditakse, see on nagu uus normaalsus, millele ei saa lõpmatuseni reageerida maksimaalse tundepuhanguga. Tundub ammu, nagu teine elu, kui käisin vabatahtlikuks Niine tänava kogunemispunktis, annetasin ja kogusin annetusi, võtsime peresse vastu "oma ukrainlased" ning veetsin kogu vaba aja rindeuudiseid lugedes.  

13.03.2024 "Lilli" Must Kast

 Mis juhtub siis, kui minna teatrisse väsinult ja paha tujuga? Kui parem tahaks jääda koju teki alla kerra, poetada enesehaletsusest ühe suure soolase pisara ja oodata, et lähedased lohutaks, kuigi otseselt näppu põhjusele panna ei oskagi, peale ehk pilves ilma. Jätta üldse minemata? No ma ikkagi läksin, korjasin ennast kokku, sundisin üle ukse astuma, et vaadata "Lilli" Duracellijänku moodi energilist ja heatujulist etendust. Mu isiklikku teatriimet ei sündinud, mind ei rebitud mu letargiast välja, vaatasin etendust läbi filtri, tusatuju võib olla grammi võrra siiski vähenes. Meie vibed ei ühtinud, oli sünge "Tikkude" vaatamise meeleolu ja nägin hoopis 1,5tunnist reibast TikTokki. Nii kahju, ma ei saagi teada, kuidas oleks etendus mõjunud vähegi paremas tujus. Kui adekvaatne siis üldse mu kirjutis on? Kas ainult heas tujus vaadatud etenduse hinnang on adekvaatne? Kas üldse kirjutada? Endale antud lubadust murda nagu ka ei taha, seega siiski otsustasin kirjutada, aga eeltoodud diskleimeriga.

Fotod Rasmus Kull

11.03.2024 "Tikud" Linnateater

 Lasnamäe bussipeatus, ümberringi anonüümsed paneelmajade karbid kui pime betoonmets, suits suunurgas, mütsilotu peas. Tänaval ma mööduksin temast, peaaegu ei märkagi, sest nii hästi sobib ta sinna, ta oleks nagu bussipeatuse pärisosa, mitte luust ja lihast inimene. Kas ma suudaksin teda hiljem kirjeldada? Ei. Nagu näidendi tegelane Mašagi nentis, et koerajalutajat oli võimatu kirjeldada, sest puudub oma nägu, selliseid on tuhandeid. Nüüd veedan ma temaga koos kaks tundi, läites tikke ja vaadates koos tuld tühjusesse kadumas. Teatrisaalist lahkudes pitsitab hinge kurbus ja ängistus. Ma olen kerges segaduses, mille pärast ma kurb olen, üritan teksti kirjutades sellele jälile jõuda.

                                 Fotod Linnateatri kodulehelt

05.03.2024 "Misery" Kellerteater

 Oi milline maiuspala! Oi kui minu teetass! Huumori ja trilleri mõnusalt maitsekalt doseeritud miks. Jagus pöörast pinget, murtud luid, naljakaid outfitte, välkuvat nuga ja paukuvat kuvaldat. Olen jätkuvalt elevil, näitlejate kokkumäng oli täielik pärl. Oli tunda, et nii Veikko Täär kui Liina Vahtrik naudivad iga hetke laval, rollid pakkusid ühteaegu nii lusti kui pinget. 

Fotod Siim Vahur

04.03.2024 "Kahe laine vahel" Ugala Teater

Ehmatavalt päevakajaline, arvestades, et Eestis on vastloodud kliimaministeerium, valmimisel kliimaseadus, energiateemad on tõusetunud tippuudisteks ja viimastel aastatel on saanud Euroopa läbi ekstreemsete põudade ja üleujutuste tunda inimtekkelise kliimamuutuse tagajärgi juba omal nahal. Enam pole võimalik väita, et tegemist on paranoilise teadlaskonna niisama tuututamisega, tõde on juba üsna alasti ja mõjutab ka meie privaatsfääri. Millise maailma jätame oma lastele? Kas meie lapsed ja lapselapsed on toodud maailma, mis ei ole enam võimeline inimest kandma ja kannatama? Pöördepunkt oli juba aastaid tagasi, koos oleme suundumas teadmata tulevikku. Kolme lapse emana ei ole kliimaärevus mulle võõras, oma lastele tahaks paremat kui teadlaste poolt prognoositav trööstitu tulevik ning mure tõttu tundub endalegi lihtsam elada oma igapäevaelumullis, ignoreerides meie pea kohale kogunevaid kliimaprobleemide aina ähvardavamaid pilvi.

          Fotod Elena Koit

02.03.2024 "Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale." Miksteater

"Armas Roosamamma,

Luba, et kõnetan Sind nii, kuigi ütlesid, et olid Roosamamma vaid Oscarile. Oled salamisi ka minu Roosamamma. On valuhetki ja murdumispunkte, mil me kõik vajame Sind oma ellu. Mu süda on rõõmus ja tänulik, et eile kohtusime. 

        Fotod Kaido Rannik 

29.02.2024 "Tuhkatriinumäng" MUDI

 Elas kord Prints. Ühel päeval avastab ta, et ta abikaasa ei olegi päris Tuhkatriinu, vaid konspiratiivne agent, kelle eesmärk on võimu haaramine lossis, Tuhkatriinu kodu on puppet masterite pesa, mis toodab uusi Tuhkatriinusid võimuhaarde laiendamiseks erinevatesse paleedesse üle kogu maa ja mille kurjaks geeniuseks on Perenaine.

                               Fotod Herkki-Erich Merila