Showing posts with label VAT Teater. Show all posts
Showing posts with label VAT Teater. Show all posts

Friday, February 9, 2024

04.10.2023 "Võõras" VAT Teater

 "Võõras" oli vist nii hästi lavastatud ja mängitud, et jäigi võõraks, raske oli tegelast mõista, tema agendat ja ajendeid. Albert Camus samanimelise jutustuse põhjal tehtud lavastus jääb kaugeks ja ebamääraseks. 

Thursday, February 8, 2024

12.11.2023 "Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud" VAT Teater

 Midagi läks selle etendusega meil nihu. Või läks nihu kellegil teisel? Igatahes on see ainus 2023. aasta etendus, kus poole pealt lahkusime. Oli see osade noorte osatäitjate väheke puine näitlemine, esialgu väga põnevana tundunud laulude pikkkkkkkkk joru või äkki midagi kolmandat, raske öelda. Kõik neli teatrikülastajat meie seltskonnas (vanuses 13 kuni 72) olid seekord sama meelt.


Etenduses lähevad noor Merle Karusoo ja tema sõbrad 80ndate lõpus Kernu hooldekodusse talletama vanu laule, mida mäletab hästi hooldekodu sanitar Agnes. Tema õpetas ka oma hoolealuseid kaunilt laulma.

Monday, February 5, 2024

01.02.2024 "Arm" VAT Teater.

 Minu jaoks eristab head teatrit meeleliigutus. Midagi peab kohalt nihkuma, muutuma, ruumi andma uuele, sündima uuesti. Teater ei ole mu jaoks kalkuleeritav male, mille nuppude geniaalne asetus alati õige tulemuse annab. Kuna ma ei ole harjunud teatrit analüüsima (kirjutan teatriarvustust esimest korda ja tunnen, et ei valda isegi mitte õiget keelt selle kirjutamiseks), siis ma tegelikult tihti ei tea, mis see täpselt oli, mis mind liigutas. Ju vajutas õigeid (ilusaid või valusaid) kohti minus. 

"Arm" liigutas mind sügavalt. Selles oli siirast inimlikku mängulusti ja uudishimu, traagikat, geniaalset näitemängu. Mulle avaldas sügavat muljet, et näidendi on kirjutanud lavastaja Helen Rekkor koos kahe fantastilise näitleja Silva Pijoni ja Maarja Tammemägiga, see lisas kuidagi kihte veel kõigele juurde, ühine loomisrõõm lausa pulbitses üle ääre.

"Arm" räägib geisuhetest läbi aastatuhandete, kuid ühtlasi ka meie, inimeste, igavesest omavahelisest seotusest, julgusest ja hirmust elada Oma Elu. 

Mulle väga meeldisid etenduses kahe nunna paralleeltekstid- sama arm, sama igatsus, kuid ometi nii erinev vaatenurk- armastus kui kingitus, kui Jumala õnnistus, või armastus kui süüga koormatud needus. Kas on olemas õige ja vale armastus? Kas Jumalale on meelepärane vaid see, mida ühiskond parasjagu õigeks peab? Kas Jumal kalkuleerib ja analüüsib?


Olen ennast teatripiletite soetamisega pankrotti ajanud. Makaron on ka toit. Teatriblogi.

20.09.2024 "Inimese anatoomia" Ekspeditsioon

 Ausalt, viimane kord, kui ma joon klaasi veini ENNE etendust, see nimelt teeb mind tohutult uniseks. Ma tegelikult peaksingi siin joone all...