Olen ennast teatripiletite soetamisega pankrotti ajanud. Makaron on ka toit. Teatriblogi.
Thursday, February 29, 2024
28.02.2024 "Reis metsa lõppu" Ekspeditsioon
Tuesday, February 27, 2024
26.02.2024 "Karmeliitide dialoogid" Theatrum
Ema Marie (Laura Peterson) jalutab vaikselt, aga meelekindlalt mööda lava, mõõdetud liigutustega tõmbab ta eesriide eest- meie ette laotub muidu avaliku silma alt varjus olev maailm, mis on pühendatud Jumala teenimisele. Lugu, mida lihtsalt peab jagama, mis tänu Ema Mariele lõpuotsusele on hoitud ja edasi antud: 1794 hukati Suure Prantsuse revolutsiooni käigus 16 karmeliiti. Näidendi keskmes on nunnade läbielamised, valikud, kõhklused, hirmud, lootus, kutsumuse järgimine ning usaldus Jumala vastu terroriajastul, mil tapeti lugematul hulgal aadlikke ja vaimulikke.
Fotod Marius Peterson
Monday, February 19, 2024
19.02.2024 "Pangalaen" Eesti Draamateater
Anna laenu!
Ei anna!
Anna ikka!
Ei!
Tahan su naisega nahistada!
Ei tohi!
Tohib küll!
Anna siis laenu!
Ei anna!
Nahistan naisega!
Ok, nahista!
Anna laenu!
No võta!
Tuesday, February 13, 2024
13.02.2024 "Surm" Must Kast
Täna selgus, et Surm ja Must Kirst, ptüi, Kast- sobivad kokku nagu urn ja hapukapsad ehk siis päris kenasti. Värske teatrihuvilisena on mul õnneks palju esimesi kordi ja seekord oli minu esimene Musta Kasti etendus. Märtsis tuleb neid veel, "Lilli" ja "Carmen", nii et siis kohtume juba nagu vanad sõbrad. Esimene kokkupuude oli piisavalt veenev, et seda sõprust mitte surra lasta.
Fotod Gabriela UrmSaturday, February 10, 2024
10.02.2024 "Luidrik" Eesti Draamateater
Meil kõigil on tiivad, mille abil lennata, vallutada maailma, tunda end vaba ja võitmatuna. Ja vahel võime leida ennast üksinda pimedas nurgas tolmumas, tiibadest järel vaid kärbunud köndid, sisimas kivistumas, muutumas lennuvõimetuks inimvareks. Mis on sellises olukorras lootuskiireks? Mis toidab meie hinge nii, et see taas helisema hakkaks? Mille abil võidame oma suurimad hirmud ja sirutame taas oma tiivad päikese poole?
Fotod Gabriela Urm
Friday, February 9, 2024
19.09.2023 "Enigma variatsioonid" Linnateater
Tüki pealkiri mõjus mulle kuidagi pelutavalt, liiga kõrgintellektuaalselt ja ilma soovituseta ei oleks vist tihanud pileteid soetada. Etenduses aga selgub, et "Enigma variatsioonid" on Edward Elgari loodud imekaunis muusikapala, mis mängib etenduses olulist rolli. Panin selle praegu kirjutamise kõrvale mängima...
Fotod: Linnateatri kodulehelt
18.12.2023 "B-koondis" Eesti Draamateater ja Kinoteater
Spordikaugemat inimest kui mina annab vast otsida, seega oli tore etendusel avastada, et enamik spordipila jõudis adressaadini ka ilma spetsiifiliste taustateadmisteta ja- ajas tõesti ka naerma.
04.10.2023 "Võõras" VAT Teater
"Võõras" oli vist nii hästi lavastatud ja mängitud, et jäigi võõraks, raske oli tegelast mõista, tema agendat ja ajendeid. Albert Camus samanimelise jutustuse põhjal tehtud lavastus jääb kaugeks ja ebamääraseks.
01.11.2023 ja 21.02.2024 "EIDOS" Ekspeditsioon
Jarmo Reha lavastus. Selle kohta on raske teatrietendus öelda, traditsioonilises mõttes see pole seda. Algus läheb harjumisele- mis see ometi on, mida ma parasjagu näen või kogen? Vaim otsib midagi tuttavlikku, millest kinni haarata. Videoinstallatsioon-meditatsioon? Teisel korral vaatamisel keskendun juba hoopis muule, näen tervikut ja kaotan oma küsimärgi-barjäärid, tunnetan ja naudin vaatemängulist poeesiat.
Näitlejat me laval küll näeme, ta on dirigendi-orkestrandi-niiditõmbajana arvuti taga ja saadab meid oma väelauluga retkele iseenda sisse, nagu läbi maakoore. Läbime füüsilisi ja vaimseid kihte, et jõuda tuumani. Mõtestame lahti, mida tähendab Olla. (Inimeseks)olemise raskus, kergus, valu ja ilu.
Fotod Herkko Labi
2023 "Lapsed" Linnateater
"Lapsed" räägib vastutuse võtmisest oma põlvkonna tegude eest tulevaste põlvkondade nimel, meie kõigi laste nimel.
Fotod: Linnateatri koduleheltThursday, February 8, 2024
2023 "12 vihast meest" Eesti Draamateater
Läksime etendust "12 vihast meest" vaatama koos oma teismelistega, õigesti tegime. Vähesed etendused on tekitanud nii elevat diskussiooni, seekord arutasime hiljem kojusõites õigluse ja õiguse, rassismi ja eelarvamuste üle. Väga kõnekas teema ka meie ühiskonnas, ei saaks öelda, et maailm oleks kõvasti arenenud paremuse suunas. Nii et soovitan soojalt noored teatrisse viia, sellele etendusele on pileteid ka alati saada.
Fotod Heikki Leis
22.04.2023 "Regina Madre" Linnateater
Ema ja poeg. Kersti Kreismann ja Andres Raag. Nende kahe lõputut duell-duetti, mis lõppeb traagiliselt poja surmaga, oli kahtlemata põnev jälgida, kuid kahjuks rohkemat mul sellest etendusest ka meeles ei ole.
Foto: Linnateatri kodulehelt
27.10.2023 "Lear" Linnateater
Huvitav, kui palju oli etendust vaatamas veel minusuguseid, kes kuningas Leari loost apppsaluutselt mitte midagi enne ei teadnud? Jüri Järvetiga filmist olin kuulnud, aga seda mitte näinud. Milline eriline kingitus- olla esmakordselt tunnistajaks kuningas Leari ja tema tütarde tragöödiale, esimest korda näha vanaks jäänud kuninga eksisamme, pettumust, allakäiku, näha reetlikke tütreid, tohutut võimuahnust ning teisalt üllust, lõputut armastust, vaprust ja truudust, Shakepeare'i suurt meistriteost. Olin esimestest hetkedest toimuvast võlutud, elasin kaasa, süda valutamas kuningas Leari valikute pärast, pisarad voolamas viimaste stseenide juures. Vahel veab.
Fotod: Linnateatri kodulehelt
30.05.2023 "Revident" Linnateater
Lahti läheb kõlakas, et väiksesse linnakesse on saabumas revident, kes keerab linnavalitsuse igapäevase mõnusa elukese peapeale, hirm tekib ju, et too kritiseerib, näitab näpuga, avastab puudujääke ja kaebab peale. Linnapea kahtlustab esimest sobiliku väljanägemisega noormeest, misjärel läheb lahti tõeline jant. Noh, sest tegelikult too suslik ei olnudki päris revident!
Foto: Linnateatri kodulehelt
12.11.2023 "Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud" VAT Teater
Midagi läks selle etendusega meil nihu. Või läks nihu kellegil teisel? Igatahes on see ainus 2023. aasta etendus, kus poole pealt lahkusime. Oli see osade noorte osatäitjate väheke puine näitlemine, esialgu väga põnevana tundunud laulude pikkkkkkkkk joru või äkki midagi kolmandat, raske öelda. Kõik neli teatrikülastajat meie seltskonnas (vanuses 13 kuni 72) olid seekord sama meelt.
Etenduses lähevad noor Merle Karusoo ja tema sõbrad 80ndate lõpus Kernu hooldekodusse talletama vanu laule, mida mäletab hästi hooldekodu sanitar Agnes. Tema õpetas ka oma hoolealuseid kaunilt laulma.
10.05.2023 "Oh Jumal" Eesti Draamateater
Vaimukas. Soe. Leidlik. Hingeminev. Need on esimesed märksõnad, mis mulle esimesena meenuvad etendusest "Oh Jumal".
2023 "Giselle" Von Krahli teater
Käisin etendust kaks korda vaaatamas. Puhtast trotsist! Ma ei läinud uuesti vaatama mitte seepärast, et mulle tohutult oleks see juba esimesel korral meeldinud, mul tekkis hoopis täielik nõutu möh-mis-asi-see-nüüd-oli-tunne. Minu teatrikaaslane aga, vastupidi, nautis etendust täiel rinnal ja aplodeeris lõpus püsti! Minus tekitas see vastakaid tundeid- etenduses pidi järelikult peituma midagi erilist ja mina äkki ei suutnud seda üles leida. Tõden, et järgmisel korral oli etendust palju lihtsam jälgida, selles oli juba midagi tuttavlikku ja ma suutsin lihtsalt etendust nautida. Sel korral oli mul aga teine teatrikaaslane, kes hakkas tund pärast etenduse algust pingil nihelema, kella vaatama ja ei suutnud ära oodata selle lõppu. Negatiivsete leer arvas ka, et vaheaega polnud meelega tehtud selleks, et saal tühjaks ei jookseks. Seega emotsioone seinast seina.
Fotod: Silver MikiverSellise vastuolulist vastukaja tekitava teosega on hakkama saanud lavastaja Ingmar Jõela.
2023 "Fundamentalist" Von Krahli teater
Minu lemmiklavastus! See on maiuspala kõikidele, kes armastavad filosofeerida usu ja Jumala üle, kes naudivad väga head näitlejatööd, kelle jaoks on põnevad suhtepuntrad täis armastuseotsinguid, andumust, manipuleerimist ja egoismi, kelle jaoks on olulised vaimse tervise teemad.
Fotod Jana Mätas
21.09.2023 "Ülestähendusi põranda alt" Linnateater
Niisiis, Dostojevski. Ühe kummalise ja mitte kõige meeldivama vennikese jutustus, mida kõike ta arvab maailmast (arvas ta väga palju, tal oli tohutult kõige kohta midagi öelda). Ja jutustus sellest, mida kõike ta ise selles maailmas on suutnud korraldada. Mulle jäi küll paraku selgusetuks, mis on täpselt selle etenduse/jutustuse sügavam eesmärk ja sõnum, häbi öeldagi. Enda kaitseks mainin moka otsast, et võtsin riiulist Dostojevski samanimelise raamatu ja asusin seda ka suisa lugema. Vaatame, kuhu selline eneseharimine veel lõpuks välja võib viia!
Fotod: Linnateatri koduleht
07.11.2023 "Nõusolek" Linnateater
Valus oli. Külli Teetamme tegelase vaim jäi minuga veel tükiks ajaks kaasa kulgema. Tahan leida talle õiglust ja lunastust, aga elame katkises maailmas, kus muinasjuttude reeglid ei kehti. Ometi on nii mõnda, mida saaks teha- rohkem rääkida, rohkem toetada, rohkem uskuda. Olla inimesed, mitte robotid.
Fotod: Linnateatri kodulehelt
25.03.2023 "39 astet" Ugala teater
Tohutu tempoga kelmikomöödia. Käisime seda vaatamas kogu perega, pakkus küll meelelahutust (eriti teine vaatus), kuid jäi siiski kohati natuke lahjaks või läks liiga palaganiks. Geniaalselt naljakaid hetki oli aga küll ja naerda sai ka.
Fotod Silver Kaljula
2023 "Divide et Impera" Ekspeditsioon
Ahh, see oli üks hea tripp. Nii hea, et käisin kaks korda vaatamas. Samas nüüd kratsin pead ja mõtlen, et kuidas seda elamust kirja panna. Mis see "hea" siis oli?
Wednesday, February 7, 2024
12.10.2023 "Liblikapüüdja" Kellerteater
Kellerteater oli minu jaoks uus avastus. Erilise väheke kõheda atmosfääriga iidne angaar, klassikalise lava puudumine ja tõik, et etendust võib vaadata salongilikult samal ajal veini rüübates. Ja milline mängukava- üks etendus tundub huvitavam kui teine. Märtsis on mul ees praeguseks väljamüüdud "Misery" etendus, lisaks hea meelega vaataksin ka "Afääri", "Metsa" ja "Skiso". "Hiirelõksu" oleks ka tahtnud näha, aga mingil põhjusel oli see hirmkallis, 45 eurot pilet. Kui mitmekesi minna, on veel kauem vaja makarone süüa, seetõttu jäi praegu nägemata. Nii et ärgitan kõiki Kellerteatrit avastama. Praegu on piletitele ka 30% allahindlus, seega kiirustage, seltsimehed unetud- õudused ja detektiivilood ootavad!
"Liblikapüüdjat" olen varem lugenud. John Fowles on üks mu lemmikkirjanikke. Mõndagi oli mälust õnneks juba kuhtunud, seega nägin etendust poolenisti värske pilguga, kuid taustal kumasid ikkagi mingid aimdused ja lõppu ma teadsin samuti. Mind tohutult intrigeerivad suletud ruumi lood, nagu näiteks romaan (ja ka väga hea film) "Tuba". Kevadel lähen vaatama ka Draamateatrisse "Kollast tapeeti", mis tõotab samuti olevat isolatsioonilugu.
"Liblikapüüdja" lavakujundus on äärmiselt napp. Publiku ees on valgustatud raamiga suur vaibaga kaetud kast. Kõik. Lihtsuses geniaalne, sest on piisav, et luua muljet eraldatusest.
Fotod: Siim Vahur
05.05.2023 "Poiss, kes nägi pimeduses" Linnateater
21.11.2023 "Esietendus" Linnateater
See oli üks põnev pähkel! Näidend näidendis (mu 16aastane ütles seepeale, et etendus oli väga "meta"), pinged peaosalises kuni peaaegu mõistusekaotuseni, kummitused minevikust, suhterägastikud trupi sees, koomikat, tragöödiat, selles etenduses oli kõike. Näidendi aluseks olevat filmi ma näinud ei ole, küll aga hea meelega vaataks.
Fotod: Linnateatri kodulehelt
25.05.2023 "Südameharjutus" Linnateater
Väike teemavälime remark: muudkui Linnateater ja Linnateater, nagu muid teatreid ei olekski, eksole. Jälle üks etendus Linnateatrilt. Põhjus, miks 2023. aastal vaatasime ära peaaegu kõik vähegi huvipakkuvad Linnateatri etendused, on lihtne- meie esimest aastat teatrimaailmas juhatas Linnateatriga seotud tore ja lahke inimene, kes soovitas järjest etendusi. Ütleme nii, et näitlejad on juba tõesti nagu sugulasteks saanud (ma ikka loodan, et meie neile ka!), Salme tänava teatrimajas käime traditsiooniliselt enne etendust Leelo kohvikus koogikesi maitsmas ning vaheajal ootame omainimeselikult tasuta küpsist ja kohvi. Kõik on selge, iga portree seinal mitmekordselt uuritud ja olemine kodune! 2024 tuleb teatrivaliku osas palju mitmekesisem, kuid loodame ikka ja aina külastada vahepeal oma koduteatrit.
Järjekordne teatriseiklus viis meid sel korral vaatama "Südameharjutust". Olgu öeldud, et selles etenduses on suur plottwist (kuidas seda eesti keeles öeldagi?) ja mina ilmselgelt detektiiviks sündinud ei ole, sest vaatasin terve etenduse ära siiralt ja lapselikult, midagi etteaimamata, samas kui minu teatrikaaslased arvasid kõik selle sisupöörde juba ammu ära. Aga arvake ära, kellel oli põnevam teatrielamus, mh ah? Lapselik usk sellesse, mis laval toimub, tasus igati ära ning küünilistel kahtlejatel puudus nauditav üllatus-ahhhaaaaa-mis-nüüd-just-juhtus-moment, (Ma lihtsalt üritan siin panna ennast hästi tundma, naiivitar...)
28.01.2023 "Nad tulid keskööl" Linnateater
Üle aasta tagasi käidud etendus, panen kirja vaid paar märksõna, sest lähema analüüsi jaoks on detailid juba hägustunud ja pinnale on kerkinud vaid mingid fragmendid.
Lavastus räägib advokaat Hans Littenist, kes julges alandada ja ristküsitleda Adolf Hitlerit. Seda ei unustatud ja pärast Hitleri võimuletulekut Hans Litten vahistatakse. Tegemist on ajaloos reaalselt eksisteerinud isikuga ning baseerub seega (tõenäoliselt osaliselt) tõsilool.
Fotod Siim VahurAnu Lamp mängib Hans Litteni ema Irmgard Littenit. Minu jaoks oli see etendus Anu Lambi kui oma poja eest võitleva ema etendus. Muu on praktiliselt meelest läinud. Anu Lambi ema on soe, kuid järelejätmatu, visa ja julge, tagasihoidlik ja viisakas, kuid paindumatu. Unustamatu emakuju. Etendusele mõeldes hakkab mu kõrvus kõlama Anu Lambi jutustav hääl.
24.11.2023 "Kõik ägedad asjad" Noorsooteater
Mine vaatama seda!
Tegelikult ei tahakski muud öelda, aga no ei saa kiusatusele vastu panna. Kui tahad üllatuda, siis ära edasi loe, loe vaid postituse esimest lauset ja sellest piisab täielikult, usalda mind. Mina läksin etendust vaatama koos oma teismeliste ja abikaasaga, kõik täiesti puhta lehena, teades vaid, et tegemist on hea asjaga. Ei teadnud me seda, et näitleja (Getter Meresmaa) on üksi laval ega ka seda, et tegelikult ta polegi üksi, vaid me kõik koos oleme näitlejad, kõik me saame esimesest sekundist natist kinni krabatud ning haaratud loo kulgemisse, saame emotsionaalselt kaasatud ja oleme käsikäes peategelasega tema teekonnal.
18.03.2023 "451° Fahrenheiti" Linnateater
Kas Sa lugesid seda raamatut noorena või täiskasvanuna? Vahe on tohutu. Noore ja idealistlikuna olin raamatust vaimustuses, see andis lootust, energiat, tekitas erilise äravalitu tunde, kui oma kokkukraabitud raamatuhunniku otsas kükitasin ja valimatult andunult lugesin. Nüüd, täiskasvanuna, tundub see utoopia lihtsustatud ja lapsemeelne, loen samu ridu, kuid kunagine vaimustusepuhang on möödunud, olen saanud vanaks ja targaks ning "1984" tundub oma lootusetuse ja lõpliku murdumisega palju realistlikum. Samas jääb Fahrenheiti lugu alatiseks südamesse ning etendus ei valmistanud kuidagi pettumust. Nimelt läksin seda vaatama koos oma teismelistega, noorte, nutikate ja vastuvõtlikega, ning sain seetõttu tutvuda raamatu ja etendusega taas nagu esimest korda. Minu vanad küünikusilmad (mitte segamini ajada küülikusilmadega!) jäid õnneks koju!
Tuesday, February 6, 2024
27.11.2023 "Kunst" Eesti Draamateater
Ma ei ole varasemalt olnud (nüüd olen, ausõna!) see hulluke, kes teatud maagilisel kuupäeval teatri kodulehte või piletimüügiveebi iga kolme sekundi tagant uuendab, lootuses saada pileteid etendustele, mis viie minutiga on välja müüdud. Seetõttu ei käinud ma ka aastaid Linnateatris, no lootusetu. Seda rõõmsam olin ma ühel päeval Draamateatri kodukat külastades, et "Kunsti" muidu väljamüüdud etendusele oli äkitsi saada pileteid. Ei mõelnud pikalt, ostsin ära. Ju on väärt etendus, kui nii popikas on, eksole. No vot. Aga väike pettumus oli hoopis.
Gabriela Urm
15.12.2022 "Muusikale" Linnateater
Esimene teatriskäik pärast pikka vahepausi. Esimene teatriskäik oma teismelistega, et minna vaatama täiskasvanute etendust. Saime soovituse "Muusikale" osas oma peretuttavalt ja see läks kümnesse ning inspireeris meid oma teatrirännakuid jätkama. Mu vanemad lapsed mõlemad tegelevad muusikaga, üks laulab, teine loob. Seega põhiteema oli südamelähedane- kuidas teostada ennast muusikuna, võistlemine, lavanärv, oma tee leidmine, õppimine, harjutamine. Ka lähedase kaotus ja hakkamasaamine leinaga, täiskasvanuks saamine.
18.01.2024 "Tunde-märgid" Linnateater
Mõte oli väga hea. Ma kujutan ette, kuidas see näidend Ivar Põllul valmis, kõik klappis paberil (ok, arvutis, nagu juba eelnevas blogipostis öeldud, olen digipuudega ning kujutan kirjanikke jätkuvalt ette, sulg käes kaminatule paistel kollakal paberil krabistamas), sündisid erinevad põnevad liinid, karakterivahetused, kirja sai esivanemate painav mustritaak ja muud diibid teemad, ja siis sünnib etendus, mis nagu... ei lähe korda. Vähemalt minule. Mingil põhjusel ei jõudnud see südamesse, ei liigutanud seal mitte kui midagi, null. Hea, et pärast esimest vaatust ei lahkunud, sest teine vaatus meeldis mulle enam. Ma tulen alati teatrisse väga avatud südamega, valmis kõike vastu võtma ja ma pole väga kriitiline vaataja, aga seekord läks nii.
Mõistuse tasemel oli lavastus iseenesest tegelikult huvitav- keda meist ei painaks vahel emme või issi hääl kõrvus, mis takistab elamast oma elu, omal moel. Väga meeldis idee edastada painavaid sisekõnesid transistoritega, kohati tundus, et need mängivad peaosa! Karaktereid kui üldistusi ja arhetüüpe, mitte konkreetseid inimesi, tähistasid ühtlased teksariietest kostüümid. Leidlikud iseenesest, aga minus tekitavad sellised ülestiliseeritud rõivad distantsi karakteritega, ma ei tea miks. Raskem suhestuda vist. Peab aga meeles pidama, et ma ei ole väga rafineeritud maitsega kõrgtaseme teatrigurmaan, vaid suhteliselt "everyman", kes on lihtsalt oma hulluses tohutul hulgal pileteid kokku karabanud. Et äkki ma ei taba lihtsalt liiga kõrgeid hoovuseid!
19.01.2024 "Minu veetlev leedi" Rahvusooper Estonia
Iga kord, kui kõrvus hakkas helisema "I could have danced all night, I could have danced all night...." õrna Julie Andrewsi häälega (ja seda ikka aeg-ajalt juhtub, sest tegemist on minu lapsepõlve lemmikmuusikaliga), mõtlesin, et ma tahan seda muusikali näha! Filmi eriti ei telekast ei lasta ja ei oska seda ka kusagilt laenutada (olen digipuudega), seega ainus võimalus oli seada sammud Estonia teatrisse.
Harri Rospu
26.01.2024 "Kolemees" Linnateater
Käisin vaatamas "Kolemehe" kontrolletendust.
Ütlen kohe ära, et süda, vaim ja mõistus väga kõrgelt eleveeritud ega intrigeeritud ei saanud, võib olla ei olnud see üldse ka etenduse ambitsioon. Vaatamata sellele oli etendus vaadatav. Igav ei hakanud hetkekski.
Monday, February 5, 2024
Eesolev 2024. aasta teatrikevad
Nimekiri eesootavatest etendustest (ja loodetavasti ka tulevastest arvustustest):
01.02.2024 "Arm" VAT Teater.
Minu jaoks eristab head teatrit meeleliigutus. Midagi peab kohalt nihkuma, muutuma, ruumi andma uuele, sündima uuesti. Teater ei ole mu jaoks kalkuleeritav male, mille nuppude geniaalne asetus alati õige tulemuse annab. Kuna ma ei ole harjunud teatrit analüüsima (kirjutan teatriarvustust esimest korda ja tunnen, et ei valda isegi mitte õiget keelt selle kirjutamiseks), siis ma tegelikult tihti ei tea, mis see täpselt oli, mis mind liigutas. Ju vajutas õigeid (ilusaid või valusaid) kohti minus.
"Arm" liigutas mind sügavalt. Selles oli siirast inimlikku mängulusti ja uudishimu, traagikat, geniaalset näitemängu. Mulle avaldas sügavat muljet, et näidendi on kirjutanud lavastaja Helen Rekkor koos kahe fantastilise näitleja Silva Pijoni ja Maarja Tammemägiga, see lisas kuidagi kihte veel kõigele juurde, ühine loomisrõõm lausa pulbitses üle ääre.
"Arm" räägib geisuhetest läbi aastatuhandete, kuid ühtlasi ka meie, inimeste, igavesest omavahelisest seotusest, julgusest ja hirmust elada Oma Elu.
Mulle väga meeldisid etenduses kahe nunna paralleeltekstid- sama arm, sama igatsus, kuid ometi nii erinev vaatenurk- armastus kui kingitus, kui Jumala õnnistus, või armastus kui süüga koormatud needus. Kas on olemas õige ja vale armastus? Kas Jumalale on meelepärane vaid see, mida ühiskond parasjagu õigeks peab? Kas Jumal kalkuleerib ja analüüsib?
Saturday, February 3, 2024
Algus
Olen ennast teatripiletite soetamisega pankrotti ajanud. Kuid makaron on ka toit. Halva mälu tõttu talletan edaspidi oma teatrielamused siia blogisse.
Teatris hakkasin (taas)käima 2022. aasta detsembrist, kui mulle soovitati koos perega minna vaatama Linnateatri etendust "Muusikale". Ma ei olnud selle pealegi tulnud, et teismelisi võib võtta kaasa täiskasvanute etendustele! See oli murrang. Avastasin ka, et ühtäkki oli mul õhtuti Vaba Aega, mida pole saanud nautida juba 15 aastat- minu lastekari oli kaela kandma hakanud ja ei vajanud mind enam nii palju. Kummaline olukord vajas kiireid ja tõhusaid meetmeid- kalender täitus etendustega nagu Nukitsamehes kasvasid imekombel metsmaasikad... Algas aina süvenev vajadus uut ja uute lugude järele.
Teatrisse võtan võimalusel alati kaasa oma 13- ja 16aastase, tänu nende silmadele näen igas etenduses uusi kihte, õhtuti pärast etendust toimub autos magus arutelu.
Panen siia kirja oma uued teatrielamused, kuid tõenäoliselt talletan mälu järgi vahetevahel ka 2023. aastal vaadatud etendusi. Suvel ma teatris eriti ei käi, nii et blogi tõenäoliselt siis puhkab. Aga mine tea.
Olen ennast teatripiletite soetamisega pankrotti ajanud. Makaron on ka toit. Teatriblogi.
20.09.2024 "Inimese anatoomia" Ekspeditsioon
Ausalt, viimane kord, kui ma joon klaasi veini ENNE etendust, see nimelt teeb mind tohutult uniseks. Ma tegelikult peaksingi siin joone all...
-
Oi milline maiuspala! Oi kui minu teetass! Huumori ja trilleri mõnusalt maitsekalt doseeritud miks. Jagus pöörast pinget, murtud luid, nalj...
-
Jarmo Reha lavastus. Selle kohta on raske teatrietendus öelda, traditsioonilises mõttes see pole seda. Algus läheb harjumisele- mis see ome...
-
Täna selgus, et Surm ja Must Kirst, ptüi, Kast- sobivad kokku nagu urn ja hapukapsad ehk siis päris kenasti. Värske teatrihuvilisena on mul ...