Vaimukas. Soe. Leidlik. Hingeminev. Need on esimesed märksõnad, mis mulle esimesena meenuvad etendusest "Oh Jumal".
Käisin 2022. aasta sügisel leerikoolis Risti kirikus ja avastasin elevusega, et mulle tohutult meeldib arutleda ja filosofeerida ning lõputult küsida religiooni teemadel. Õnneks meie armas kirikuõpetaja Annika Laats pidas meie küsimustetulevale rõõmsalt vastu ning leerikursuse lõppedes tundsin iseäralikku tühjusetunnet- hing ja vaim olid näljaseks muutunud!
Värskelt leerikooli lõpetanuna oli "Oh Jumal" väga magus teatritükk, mida pureda. Kujutage ette olukorda, kui psühholoogi Ingli (Harriet Toompere) juurde saabub mees (Ain Lutsepp), kes väidab end olevat Jumala. Ning et tal on probleem- tema tühjusetunne ja masendus on niivõrd suur, et ta on valmis hävitama kogu maailma.
Algab pöörane ja vaimukas dialoog psühholoogi ja Jumala vahel, mille käigus jõuame üheskoos jälile, mis on Jumalal südamel, ning ühtlasi saab kosutust ka psühholoogi hing. Leerikooli teadmised kulusid siin marjaks ära, sest muidu oleksid mitmed märksõnad minust lihtsalt mööda läinud. Näiteks Iobi kiusamise lugu, millel on Jumala jaoks võtmetähtsus.
Näitlejate valik on suurepärane. Harriet Toompere sooviksin veelgi enam laval enam näha (2023 aastal nägin teda veel etenduses "12 vihast meest"). Ja Ain Lutsepp, esiti natuke häbeliku, samas emotsionaalse Jumalana, lihtsalt lust.
Tänulik, et sain selle lavaloo ära näha :)
Hinne 9/10
tõlkija Margus Alver,
lavastaja Mehis Pihla,
kunstnik Kristjan Suits,
muusikaline kujundaja Teele Pärn,
osades Ain Lutsepp, Harriet Toompere ja Franz Malmsten.
No comments:
Post a Comment